Neljas Päev - Täis suhteliselt tuima sõitu

Oehh lõpuks ometi pääsesin siis internetti. Siin Itaalias pole internet eriti levinud. Ma istun praegugi dial-upi otsas.



Niisiis kui olin oma blogimise lõpetanud, siis tuli üks Harley meestest ja kutsus mu viskit jooma. Rääkisime niisama maailma asjadest ja ta rääkis mulle oma ärist, mis tegeleb generaatorite ning arvutite tootmisega. Andis ta mulle oma visiitkaardi ning ütles, et me võiksime natuke ärijuttu ajada nii ca 2 nädala pärast. Ta kutsus mind endaga ka kaasa koos itaalia poole sõitma, aga infoks ütles, et nad sõidavad sinna ca 150 km tunnis ning peatuvad ainult selleks, et kütet võtta. Ma olin sunnitud ära ütlema, kuna ma suutsin sellises konditsioonis mootorrattaga sõita ainult 70 km ja tiba üle, kuna mu õlad ning muud ihuliikmed hakkasid valutama. Samuti ei suudaks mu ratas nende omadega joonel olla sest, et mu Cagiva (mis neile palju jutuainet pakkus) jookseb sirgel teel ainult 140 välja. Joogid joodud, jutud aetud siirdusime magama.

Järgmine päev alustasin ca kell 11.30. põrutasin otse Brno-sse. Seal sõitsin natuke ringi. Brno nägi väga ajalooline välja, oma vanade sildade ning arhitektuuriga. Mootorrattalt maha ma ei astunud ning asusin Austria poole teele. Tsehhi lõunapiiri ääres tervitasid mund juba esimesed mägede moodi nähtused. Samuti ka viinamarjaistandused. Austria piir ületatud vurasin viini poole. Teel tervitasid mind rohked tuulegeneraatorid, ning erinevad põllulapid, mis peamised kandsid viinamarjapõõsaid, maisi ning päevalilli. Põhja Austria meenutas oma liiklusoludelt natuke põhja poolat. ST kitsad maanteed rohkete linnadega. Linnad olid väikesed, täis arhitektuurimälestisteks loetavaid maju ning rohkeid veinikeldreid. Põhja Austria siiski erines põhja Poolast selle poolest, et sinna vähemalt ehitati kiirteed, mööda mida saaks siis paari aasta pärast muretult Viini poole vurada.

Viinis ma pikalt ei peatunud sest, et hakkas pimenema ning ees ootas mäestik koos väga tumeda vihmapilvega. Antud vihmapilv sundiski mind Viini lähedale hotelli jääma, mille leidmine mulle korralikku peavalu valmistas, kuna mu GPS imemasin juhatas mind mitu korda kuhugi suvalise aia taha. Lõpuks leidsin siis ühe hotelli, mis mulle Poola luksust nautinuna pettumuse valmistas. Sama raha eest, mis ma Poolas välja käisin sain ma ca kaks korda vähem. Aga eks see ongi siis see hea palk, mida ma välismaalastele maksan. Siis kui olin oma hirmkalli toa võtme saanud, seadsin end sinna sisse ning mõni väike hetk nautisin valget veini, mille ma olin oma tuppa tulles automaadist lunastanud ja siis pöörasin magama.