Teine päev; Leedu - Rännak nostalgiasse. Poola - liiga massive

Õhtu

Niisiis teisel päeval õnnestus mul sõita läbi Leedu. Antud paik jäi meelde ainult oma 80-ndate väikelinnade vaate, ikarus busside ning läikivate värskelt lahtiküntud põldudega. Lehmasõnniku odüür kõditas samuti nina. Seal tehti tööd peamiselt hobustega. Leedust sain üsna kähku läbi. Ning siis jõudsin sellesse kurikuulsasse poolasse. Piiril sain kohe korraliku sahmaka vihma, mille kestel pidin saapaid vahetama, kuna minu motodepoost ostetud "supersaapad" ei oma omadusi niiskuse peletamiseks. Panin asemele tavalised "Rootsi" kirsad, peale mida ma vihmasajust läbi sõitsin. Kulgemine oli pikk ja vaevaline. Peale esimest linna sattusin teele, kus sõiduautojuhid sõitsid vägagi kosmiliste kiirustega. Ma arvasin oma naiivsuses, et nii peabki siin sõitma kuniks sattusin liiklusseisakusse. Ootasin mingid hetked ja siis otsustasin kasutada motomehe eeliseidning mööduda teistest teepeenral. Peagi sai mulle selgeks seisaku põhjus. Ees ootas mind suht räige vaatepilt. nimelt oli toimunud liiklusõnnetus, milles osales vist mingi 3 sõiduautot ning veoauto. Kaugete vaatluste tulemusel tundus mulle , et antud sõiduautodes ei jäänud ükski reisija ellu. Siis kui kiirabi kohale jõudis otsustasin minna edasi ringiga. Pöörasin tagasi ning kasutasin antud teesulust möödumiseks ümberkaudseid mudateid. Sõitsin oma taibu GPS seadme järgi ning kui ma hakkasin pöörama asfaldile, siis üks hull poolakas sõitis mu poole, ning ma vajutasin järsku pidurit ning kaotasin kontrolli oma sõiduki üle. Kiirus oli suht nullilähedane ning ma jõudsin midagi kontrollida, et ma ei jääks jalgupidi mootorratta alla. kui ma seal küllili püherdasin oli suht loll tunne, aga kohalikud talupojad tulid mulle kohe appi ning upitasid mu agregaadi uuesti püsti. Midagi hullu ei juhtunud, kõik jäi tervek. Ainult pidurihoob koos peegliga nihkus pisut paigast, aga need töötavad ikka laitmatult edasi. Edasi läksin suht entusiastlikult, vaikselt kulgedes, kuna eelnev vaatepilt muutis mu ettevaatlikuks. Kui hakkas pimenema, siis ma pidasin plaani sõita ikka läbi Warssavi, aga siis ma sain uue sahmaka vihma ning mu saabastesse tekkis bassein ja kindad said ligumärjaks. Pidasin kinni ning pidasin endaga kõva võitlust, kuna osake minust veenis mind sõitma edasi ja teine osake otsima ulualust. Lõpuks jäi teine pool peale, ning pöörasin otsa ringi lähima hotelli poole. Kohale jõudes leidsin eest kaks hotelli, kus odavamas ei rääkinud admin sõnagi inglise keelt ning seal ei saanud ka kaardiga maksta. Siis tuligi mul pöörduda teise hotelli, kuna mul polnud kopikatki kohalikku raha. Seal sain 210 (ca 600 eeq) zloti eest põhimõtteliselt kahetoalise sviidi. Radikad muidugi polnud sisse lülitatud ning pidin andma maksimumi, et kogu oma varustust võimalikult efektiivselt kuivama panna.
Vot selline oligi mu teine päev. Plaanid läksid jälle vett vedama, ning mast oli väga maas. Korra käisid ka mõtted, et kas peaks äkki tagasi pöörduma või siis otse UK-sse minema.